Kas robotid võtavad tõesti ehitustööstuse üle?

Weber Estonia

Alates robotite müüri ladumisest kuni 3D-printimiseni areneb ehitustööstus otse meie silme ees. Kuid kas teie tulevane ehitaja on inimene või humanoid?

Mõnda aega on juba räägitud ja muretsetud selle üle, kas robotid ja tehisintellektid asendavad varsti inimesi või mitte. Maailma majandusfoorumi aruande kohaselt asendatakse 2020. aasta lõpuks kõigis tööstusharudes robotitega enam kui 5,1 miljonit töökohta, neist pool miljonit on ehitustöölised.

Ameerikas Midwest Economic Policy Institute (MEPI) poolt tehtud uuringu kohaselt leiti, et robotid suudaksid aastaks 2057 asendada või tõrjuda riigi ehitustööstuses 2,7 miljonit töökohta.

Isesõitvad sõidukid, arvutiga juhitavad tootmisrobotid, droonid ja suuremahulised 3D-printerid on vaid mõned näited robotitest, mis lubavad võtta üle traditsioonilised ehitustegevused, nagu näiteks materjalide käitlemine, pakkimine, lõikamine, müüri ladumine ja armeerimine. Siin on mõned konkreetsed näited neist:

Hardrian X

Hadrian X tegeleb telliste automaatse laadimise, lõikamise ja ladumisega. Seade, mis on juhitud arvutivõrgu, nägemiskaamerate ja laserjälgija abil võib praeguse jõudluse kohaselt laduda umbes 1000 tellist tunnis, võrreldes inimese keskmise jõudlusega, milleks on 300–400.  Seega suudab Hadrian X kogu maja müürid üles laduda ca kolme päeva jooksul.

Kasutades traditsioonilise mördi asemel tööstuslikku liimi, mis suurendab konstruktsiooni tugevust neli kuni viis korda, on Hadrian X-l ka tipptasemel kompensatsioonisüsteemid. Seega hoolimata 30 m pikkuse noole liikumisest ja välistest teguritest, nagu tuul ja vibratsioon, püsib tellist asetav masina osa ideaalselt paigal - võimaldades suurt täpsust.

DOXEL AI

Doxeli robotid ja tehisintellektid jälgivad ehitusplatsil toimuvat reaalajas, kasutades kõrglahutusega kaameratega varustatud droone, et pildistada ja skaneerida ehitusplatsil toimuvat. Seejärel kasutatakse skaneeringuid tehniliste jooniste, ajakavade ja hinnangute võrdlemiseks, et kontrollida tehtud töö kvaliteeti ja teha kindlaks, kui palju on iga päev tööd tehtud.

Kasutades süvaõppe algoritme tehtud vigade tuvastamiseks ja neist teatamiseks, oskab Doxel teile öelda, kui palju tööd iga päev tehti, mida ta saab seejärel võrrelda teie ehituse ajakavaga ja teavitada teid, kui projekt jääb ajakavast maha. Tehisintellekt tuvastab ka kõrvalekalded projekti ja kohapeal teostatud töö vahel, et saaksite vead kiiresti tuvastada ja kulukaid ümbertegemisi vältida.

EHITUSE ROBOOTIKA

Väiksemate ehitusobjektide kaevetöödeks on välja töötatud Built Robotics'i automatiseeritud roomiklaadur (AR), mis kasutab spetsiaalselt konstrueeritud LiDAR-i (kaugseire tehnoloogiat), et näha kuhu ta liigub ja mõõta kaevatavat materjali. Laiendatud GPS-i abil kasutatakse kohapealseid tugijaamu ja satelliite ehitusplatsi geograafiliseks mõõtmiseks ja roomiklaaduri täpseks liikumiseks platsil.

Uue rasketehnika ehitamise asemel on moderniseeritud olemasolevaid laadureid Built Robotics´i elektroonika abil, mis paigutatakse masina kabiini. Töökiirus on umbes sama kui inimesel ning automaatikal on olemas kokkupõrke tuvastamise süsteem, mis hoiab ära laaduri kokkupuute teiste töötajate või muude ehitusobjektil asuvate seadmetega.

TYBOT

Advanced Construction Robotics Inc. Poolt arendatud robot TyBot on konstruktsiooni armatuuri sidumise robot, kelle jaoks on vaja vaid ühte töötajat, kes tema üle järelvalvet teeb.   See robot ei pruugi tunduda algul sugugi nii glamuurne, kuid täites väga konkreetset ülesannet, likvideerib tuhandete armatuuride ristumiste kohtades painutamise ja sidumisega tekkivad tagasilööke, mis hiljem võivad põhjustada hoonetes pragusid ja muid konstruktsioonilisi probleeme.

Iga ristumise tuvastamiseks liigub TyBot edasi mööda tugiposti, kus seob omavahel armatuurid ja liigub seejärel järgmisele ühenduskohale. See võimaldab meeskonnal olla palju produktiivsem, sest kui töötaja asetab armatuuri oma kohale, saavad nad liikuda järgmisele tööle senikaua kui TyBot seda seob. Masina leiutaja sõnul suudab TyBot  kokku hoida umbes kuue kuni kaheksa inimese töö objektil.

3D-PRINTIMINE

Tänapäeval on tekkinud suur tähelepanu 3D-printimise vastu. Tänu oma suurele täpsusele ja minimaalsele jäätmete tekkele, annab see võimaluse toota komponente vajalike materjalide abil ilma sisselõigeteta. Samuti muutub 3D tehnoloogia hinnalt ja mahult aina rohkem kättesaadavamaks, mis tingib samuti suurema tähelepanu selle vastu.

2018. aastal sai Nantesist pärit pere esimesena maailmas kolida 3D-prinditud majja. 95-ruutmeetrise nelja magamistoaga elamu printimiseks kulus kohapeal kõigest 54 tundi. Koos  hoone akende, uste ja katusega läks ehitamine maksma umbes 149 000 EUR, muutes selle 20% odavamaks võrreldes konstruktsiooniga, kus oleks kasutatud traditsioonilisemaid lahendusi.

Samal aastal kavandas ja ehitas Weber Hollandis maailma esimese 3D-prinditud silla. Koostöös Eindhoveni tehnikaülikooliga, mis on spetsialiseerunud inseneriteadustele ja tehnoloogiale, töötas Weber välja uue 3D-printimiseks mõeldud betooni, mille kasutamisel jääb vähem jäätmeid. Kasutades kihtide seeriat keerukate kujundite loomiseks väga erinevate rakenduste jaoks, tutvustati seda Abu Dhabis toimunud ülemaailmsel tootmise ja industrialiseerimise tippkohtumisel.

Niisiis, kui kaugel me oleme potensiaalselt robotite töö ülevõtmisest?

Praegused robotid oskavad hästi teha lihtsaid ja korduvaid ülesandeid, mistõttu näeme neid tegemas müüriladumise ja armatuuride sidumise töid, kuid kuigi nad suudavad töötada pidevalt ja kiiremini kui inimesed, vajavad nad siiski inimesi kes neid looksid ja seadistaksid.

Samuti on enamik roboteid veel prototüüpidena, millel on tehnoloogilised piirangud ja mis ei vasta kehtivatele ehitus eeskirjadele ega tervise- ja ohutusnõuetele. Suuremahulised 3D-printerid ei vasta kaugeltki ELi ehitus eeskirjadele ja on ülemäära kallid.

Lähituleviku tõenäolisem stsenaarium on masinad, mis töötavad koos inimestega. "Nii nagu tööstus arenes kruvikeerajate kasutamisest elektripuurideni, liigub see tulevikus elektri puuridest robotite kasutamiseni," rääkis Neil Thompson, digitaalse ehituse konsultatsioonibüroo SNC-Lavalin Atkins direktor ajakirjale Ehitusjuht. “Oskustööliste ametikohad ei kao, vaid nad omandavad lisaks oskused robotite programmeerimiseks, et aidata neil täita järjest keerukamaid ülesandeid.”

 

Allikas: uk.weber