Betoonelementide montaaž

Betoonpaneelide paigaldamise käigus pumbatakse betoonelementide vertikaalsetesse ühenduskohtadesse vuugisegu. Ühenduskohtade täispumpamise tehnoloogia vähendab vuukimiskulu ning säästab kivistunud vuukide viimistluskulu. weber.vetonit ESL  C30/37-4 vertikaalvuugibetoon pumbatakse kruvipumbaga täpselt ühenduskohtadesse. Vertikaalvuugibetooni ei ole vaja tihendada ning paigalduse kvaliteeti saab kontrollida ühenduskoha akustilise kontrollimise teel. Vuugisegu ja betoonelemendi ühenduskohta tuleb pahtlilabidaga vaid veidi viimistleda, mille järgselt saavutatakse sile vuugipind tasandustöödeks. Vertikaalvuugibetooni saab kasutada ka seinaelementide paigaldusdefektide täitmiseks ja seinaelementide ala- ja ülaservade töötlemiseks. Nõudlikes rakendustes ja suurema koormusklassiga konstruktsioonides võib betoonelementide vertikaalsete ühenduskohtade vuukimiseks kasutada ka pritsbetooni weber.vetonit RL 45 C35/45-4.

Seinapaneelide alaservade ühenduskohad tekivad betoonelementide tõstmisel eelnevalt aluspinnale kantud mördiribale ja õigele kõrgusele paigaldatud paigaldusliistude peale või vertikaalvuugibetooni (weber.vetonit ESL) pumpamise teel paigaldusliistude peale paigaldatud betoonelemendi ja põranda vahelistesse tühimikesse. Pärast elemendi paigaldamist valatav horisontaalvuuk peab olema vähemalt 20 mm paksune. Kui ühenduspind kaetakse mördiga enne paigaldamist, peab mördiriba olema vähemalt 10 mm paksune. Kui betoonelement paigaldatakse valmis mördiribale, kasutatakse tavaliselt tavabetooni weber S-30. Kui on vaja tugevamat segu, võib alaservade valandiks kasutada ka valubetooni weber.vetonit VL C30/37-4. Segu pumpamismeetodi korral kasutatakse vertikaal- ja horisontaalvuugibetooni weber.vetonit ESL C30/37-4. Väga nõudlikud seinaelemendi alaserva valandid saab teha nn survevaluna jootebetooniga weber.vetonit JB 600/3. Seinaelemendi ülaserva mõlemale poolele pumbatakse vertikaalvuugibetooniga tugiribad, miskeskel omavahel seonduvad; viimistlemisel tasandatakse segu spaatli abil seina tasapinnaga. Tugiribad toimivad tervikliku valuühendusena, kui samal ajal vuugitakse plastilise seguga ka pealmiste õõnespaneelide servad.

Ehitise raamkonstruktsiooni stabiilsus ja kandevõime sõltub ühenduskohtade usaldusväärsusest. Betoonelementide paigaldamisel kasutatakse jootebetooni peamiselt sammaste ühendamisel, samuti teatud väiksemate kinnitusvalude tegemisel nt rõduelementide paigaldamisel. Levinum toode on jootebetoon weber.vetonit JB 600/3 C50/60-4. Talvetingimustes tuleb kasutada talvist jootebetooni weber.vetonit JB 600/5P C50/60-5.

Õõnespaneelid seotakse servadest väljaulatuva terasarmatuuri ja betoonseguga kokku üheks jäigaks tervikuks. Õnnestunud servavaland tagab ka vahelagede helipidavuse. Vuukida tuleb võimalikult kiiresti ja tihedalt ka selleks, et alumised korrused hakkaksid võimalikult ruttu kuivama, et vältida ehitusaegset niiskushallitust. Traditsioonilised servavalandite meetodite kasutamisel jäävad paneelide ühenduskohad sageli pooltühjaks. Ühenduskoha tihendamist raskendavad neisse paigaldatavad elektrijuhtmed ja tugevduselemendid. Betoonplaadi pinda rikub samuti ka traditsiooniliste meetodite kasutamine, mille puhul tuleb paneele enne tasandamist eraldi puhastada ja ühenduskohad ettevalmistada. Vertikaal- ja horisontaalvuugibetooni weber.vetonit ESL kasutamine ei nõua liitekohtade eelnevat tihendusvuukimist, sest rõhu all ühenduskohta pumbatav segu, mille maksimaalne terasuurus on 4 mm on piisavalt pehme ühenduskoha korralikuks tihendamiseks. Vertikaalvuugibetoon valgub servast välja vaid vähesel määral, kuid siiski tuleb ühenduskohti kontrollida ka paneelide alumiselt poolelt ja vajadusel puhastada harjaga.

Vertikaalvuugibetoon segatakse ühtlaselt töötava segumiksriga ning pumbatakse paneelide ühenduskohtadesse kas kolb- või kruvipumbaga. Kui betoonplaatide pealispind kaetakse valubetooniga, tuleks servad nakkumise tagamiseks jätta umbes 10-20 mm aluselt tühjaks. Tasanduskihi tegemise ajal pumbatakse ühenduskohad täis ja tasandatakse spaatliga ümbritseva plaadiga samale tasapinnale. Põrandat ei ole vaja töödelda mitmes osas. Laiad (> 100mm) servad jm suuremad valandid valatakse nt. vannitoa põranda valamise ajal, kasutades traditsioonilist ehitusbetooni ja tööriistu. Õõnespaneelide ühenduskohtade vuukimise ja vertikaalsete betoonelementide ühenduskohtade täispumpamise teeb tavaliselt sama töövõtja.

Sammaste ühenduspinnad on väikesed, seetõttu on need valandid nõudlikud, mille tugevusnõuded on sageli väga kõrged ning nõutav on vajaliku tugevuse saavutamine väga lühikese aja jooksul. Sammaste kinnitus- ja liitekohtade valandites kasutakse tavaliselt järgmisi tooteid:

• jootebetoon weber.vetonit JB 600/3 C50/75-4
• jootebetoon weber.vetonit JB 1000/3 C65/80-4
• talvine jootebetoon weber.vetonit JB 600/5 C50/60-5

Sammaste valandid tehakse tavaliselt survevaluna: üks külg tehakse teisest kõrgemaks. Kõrgemalt küljelt valatakse jootebetooni vormi ning vorm täitub segu massi survel. Valuvorm eemaldatakse, kui mass on piisavalt kivistunud. Tavaliselt kulub selleks u 12 tundi. Jootebetooni pind viimistletakse ümbritseva pinnaga tasaseks. Samasuguseid väikesi jootevalandeid nagu sammaste ja talade ühenduskohad, rõdud ja treppide ühenduskohad jne on betoonelement-ehitistes arvukalt.

Kõiki betoonelemente kontrollitakse juba tehases tootmisprotsessi käigus ning vajalikud parandused tehakse kohe pärast vormist välja võtmist. Betoonelemendid saavad transportimisel ja paigaldamisel sageli kahjustusi, ning need tuleb kindlasti parandada. Samuti võivad betoonelemendid saada kahjustusi tõstevahendite eemaldamisel, ka need lohud tuleb täita. Weberi tootevalikusse kuuluvad mitmed heakskiidetud parandussegud. Suuremate aukude lappimiseks sobib mittevalguv remontbetoon weber.vetonit REP 45. Pinna töötlemiseks ja tasandamiseks tuleb kasutada betooni tasandussegu weber.vetonit REP 970.

Weberi betoonelementide paigaldussegude tugevus sõltub olulisel määral temperatuurist. Lihtsat viisi betoonisegude tugevuse määramiseks ei ole. Abiks võib olla tootekaart, millel on katselabori andmed materjali keskmise tugevuse kohta erinevatel temperatuuridel ja niiskusesisalduse juures. Väga oluliste ühenduskohtade puhul võib segu tugevuse määramise ühe võimalusena asetada objektil paikneva betoonelemendi serva lähedusse ja mõõta katsekeha survetugevust soovitud ajal. Vuugi täitebetooni tugevus tuleb määrata eelkõige talvetingimustes, et tagada paigaldatavate elementide ühenduskohtade piisav tugevus.