Õõnespaneelide servavalandid
Õõnespaneelid seotakse servadest väljaulatuva terasarmatuuri ja betoonseguga kokku üheks jäigaks tervikuks. Õnnestunud servavaland tagab ka vahelagede helipidavuse. Vuukida tuleb võimalikult kiiresti ja tihedalt ka selleks, et alumised korrused hakkaksid võimalikult ruttu kuivama, et vältida ehitusaegset niiskushallitust. Traditsioonilised servavalandite meetodite kasutamisel jäävad paneelide ühenduskohad sageli pooltühjaks. Ühenduskoha tihendamist raskendavad neisse paigaldatavad elektrijuhtmed ja tugevduselemendid. Betoonplaadi pinda rikub samuti ka traditsiooniliste meetodite kasutamine, mille puhul tuleb paneele enne tasandamist eraldi puhastada ja ühenduskohad ettevalmistada. Vertikaal- ja horisontaalvuugibetooni weber.vetonit ESL kasutamine ei nõua liitekohtade eelnevat tihendusvuukimist, sest rõhu all ühenduskohta pumbatav segu, mille maksimaalne terasuurus on 4 mm on piisavalt pehme ühenduskoha korralikuks tihendamiseks. Vertikaalvuugibetoon valgub servast välja vaid vähesel määral, kuid siiski tuleb ühenduskohti kontrollida ka paneelide alumiselt poolelt ja vajadusel puhastada harjaga.
Vertikaalvuugibetoon segatakse ühtlaselt töötava segumiksriga ning pumbatakse paneelide ühenduskohtadesse kas kolb- või kruvipumbaga. Kui betoonplaatide pealispind kaetakse valubetooniga, tuleks servad nakkumise tagamiseks jätta umbes 10-20 mm aluselt tühjaks. Tasanduskihi tegemise ajal pumbatakse ühenduskohad täis ja tasandatakse spaatliga ümbritseva plaadiga samale tasapinnale. Põrandat ei ole vaja töödelda mitmes osas. Laiad (> 100mm) servad jm suuremad valandid valatakse nt. vannitoa põranda valamise ajal, kasutades traditsioonilist ehitusbetooni ja tööriistu. Õõnespaneelide ühenduskohtade vuukimise ja vertikaalsete betoonelementide ühenduskohtade täispumpamise teeb tavaliselt sama töövõtja.