Fibo moodulkorstna planeerimisjuhis ehk kuidas valida õige korsten?
Korstnatüübi valikul tuleb arvestada:
Kütteliiki (tabel 1)
Küttekolde võimsust (tabel 2)
Küttekehade arvu
Küttekehast tulenevaid erinõudeid
Tabel 1. Korstna tüübid vastavalt kütteliigile
| Kütteliik | Korsten | Märkused |
| Puit, brikett, pellet (tahkeküte)* | 160 MULTI; 200 BASIC või 160+200 TANDEM | Kamin, ahi, pliit, keskküttekatel, saunaahi |
* Vastavalt katlatootja soovitustele
Tabel 2. Korstna siseläbimõõdud vastavalt küttekolde võimsusele
| Korstna siseläbimõõt (mm) | 160 | 200 |
| Küttekolde maks. võimsus (kW) | 70 | 90 |
Tabel 3. Korstna 1 m kaal (arvestatud reaalsed kaalud - plokk, šamott, müürisegu, vill)
| KORSTEN | 160 MULTI | 200 BASIC | 160+200 TANDEM |
| kaal, kg | 95 | 110 | 208 |
Küttekehast tulenevaid erinõudeid
- Üldjuhul arvestatakse igale küttekehale eraldi lõõr
- Erandjuhul võib kaks küttekollet, mis paiknevad samal korrusel ja kasutavad sama liiki kütust, ühendada ühte lõõri (kui lõõri läbimõõt võimaldab) tingimustel, et liitekohtade vahe vertikaalsihis oleks min. 0,7 m. Vältimaks juhuslikke tõmbetakistusi soovitame ülemise ühenduse teha 45 kraadi nurgaga. Samuti tuleb kahe küttekolde ühendamisel ühte lõõri paigaldada ühendustorudele siibrid.
- Kütteseadmetele, mille väljundgaaside temperatuur on üle 400 °C, nähakse alati ette eraldi suitsulõõr (nt saunaahjule).
- Eraldi korrustel asuvaid kütteallikaid ei tohi ühte suitsulõõri ühendada!
- Mantelplokki võib kasutada ventilatsioonilõõrina ilma šamott-torude ja isolatsioonita.
- Korterelamus peab arvestama iga korteri jaoks eraldi suitsulõõri. See on vajalik, et vältida suitsugaasi tungimist teistesse korteritesse rõhkude erinevuse tõttu.
160 Multi - kolmekihiline tahkeküttekorsten, mille siselõõriks on 160 mm siseläbimõõduga šamott-toru. Sobib hästi saunaahjudele, pliitidele ja väiksematele kaminatele.
200 Basic - tahkeküttekorsten, mille siselõõriks on 200 mm siseläbimõõduga šamott-toru. Sobib hästi suurema võimsusega katelde ja kaminate korstnaks.
160+200 Tandem - kahe lõõriga korsten, millele saab üheaegselt ühendada kaks tahkeküttekollet.
Tandem korstnatüübi puhul võib vajadusel jätta ühte lõõri šamoti ja isolatsiooni lisamata ning kasutada seda ventilatsioonilõõrina.
Korstna asukoht
Korstna asukoht tuleb valida/projekteerida selliselt, et oleks täidetud tuleohutusnõuded. Korsten tuleb toetada kindlale ja liikumatule alusele. Kuna Fibo korsten on kerge, ei ole vaja ta spetsiaalset vundamenti. Üldjuhul piisab mõnest täisplokist laotud alusest, betooniga täidetud mantelplokist või korralikult armeeritud betoonpõrandast. Vähimagi kahtluse korral võib põranda valamisel teha planeeritava korstna asukohal täiendava sarrustamise. Ühelõõrilise korstna võib toetada ka küttekoldele kui viimase kandekonstruktsioon ja projekt seda võimaldavad. Arvestada tuleb korstna kaalu (tabel 3).
Korstnapits peab ulatuma katusepinna või muude ehitisosade suhtes nii kõrgele, et oleks tagatud küllaldane tuleohutus ja tõmme. Parema tõmbe tagamiseks on kasulik korsten paigutada võimalikult katuseharja lähedale. Tuleohutusnõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks vähemalt 800 mm üle katuseharja. Korstna minimaalse kõrguse skeemid on toodud all joonistel.
