Heliisolatsioon

Eramu ehitamise planeerimisel ei ole helipidavus tavaliselt esmaste prioriteetide järjekorras kõrgel kohal. See on ka loomulik, sest palju olulisem on esmalt läbi mõelda ruumide planeering ja materjalide valik. Seejärel tulevad kõik eriosad ja sisekujundus, aga konstruktiivset projekti tehes on mõistlik juba ka heilpidavuse seisukohast kõik läbi mõelda.

Tubade-vahelised helipidavunõuded ja mõjutajad

Eluruumides on tubade vaheline helipidavuse nõue R`w = 40 dB* ja selle tagab Fibo 3/100 mm plokkidest seinaga. Magamistubade seintele on helipidavuse nõuded rangemad ja selleks on R´w = 45 dB*. Sellisele nõudele vastava seina peab ehitama vähemalt Fibo 3/150 mm plokkidest. Eelpooltoodust nähtub, et helipidavus on otseselt seotud seina paksusega ehk mida paksem on sein, seda suurem on tema helipidavus.

Teine oluline helipidavuse mõjutaja on müürimaterjali mahukaal: mida raskem, seda parem on tema helipidavus. Seega Fibo toodete puhul on Fibo 5 plokkide helipidavus parem kui sama paksusega Fibo 3 plokkidel. Kui eramul on ühine sein garaažiga, siis sellise seina helipidavus peab olema R`w = 60 dB* ja sellisel juhul ühekihilise Fibo plokkidest seinaga seda ei saavuta. Soovitav on siis laduda kihiline sein Fibo 5/150 mm + 50 mm mineraalvilla + Fibo 5/150 mm. Sama lahendust võiks kasutada veel ka kodukino ja koduse jõusaali seinte ehitamisel.

Fibo plokkide õhumüra isolatsiooni indeksid

Fibo plokkidest krohvitud seintel on tänu materjalide tiheduse erinevusele hea õhumüra isolatsioon. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana. Heli neelduvus on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest müüritisel.

Müüritise laius (mm)	Õhumüra isolatsiooni indeks R`w (dB)
Müüritise laius (mm)	Fibo 3	Fibo 3*	Fibo 5
100	40	43*	43*
150	45	49*	49*
200	48	50*	53*
250	49	52*	56*
300	50	53*	57
350	51	54*	-

* Krohvituna mõlemalt küljelt

Helisillad

Lisaks plokivalikule mõjutavad helipidavust oluliselt seinte liitumiskohad teiste seintega, põranda ja laega, samuti on oluline roll ustel. Näiteks kui vannitoa ja magamistoa vaheline sein on tehtud R`w = 60 dB* nõude kohaselt, aga selles seinas on ka uks, siis tõenäoliselt hakkab vannitoast kostev vee voolamise heli läbi ukse magamistuppa kostma. Kui see tekitab ebamugavusi, oleks mõistlik selles seinas uksest loobuda ja kavandada see projekteerimise staadiumis mõnda teise seina. Projektis tuleb kindlasti ette näha katkestusi vahelagedes ja põrandates, et vältida heli levimist mööda „heli silda“ ühest ruumist teise.

Paaris- ja ridamajade vahelised seinad

Kui on plaanis ehitada paaris- või ridamaja, tuleks majadevaheline sein samuti teha kahes kihis ja plokivalikust võiks kasutada Fibo 3/200 mm plokke. Kindlasti peavad need seinad jääma omavahel eraldiseisvateks kogu ulatuses.

Oodatud tulemuse saavutamisel on suur tähtsus kvaliteetsel ehitustööl. 100 mm ja 150 mm plokke tuleb laduda ühe segupeenraga, 200 mm ja laiemaid plokke võib laduda ka kahe segupeenraga, sest segupeenarde vahel toimub helienergia sumbumine ja vuugid moodustavad seina pinnas väikese osa. Oluline on jälgida, et kõik vuugid oleks teostatud korralikult ja segukihis ei oleks läbivaid tühimikke. Verikaalvuugis tuleb plokid tapp-liites korrektselt kokku suruda.

Helipidavuse küsimuste lahendamisel peab teadma, et 1 + 1 ≠ 2 ehk erinevate seinte helipidavusi ei saa summeerida. Kõige täpsemad tulemused saavutatakse konkreetsete seinte helipidavuskatsetega.

Kokkuvõtteks

Helipidavuse olulisust tajutakse kõige paremini mõne aja möödumisel kodukeskkonnas elades ja sageli soovitakse esimese suurema remondiga osade ruumide helipidavust ka parandada. Selleks on erinevaid lahendusi ja soovitav oleks nendes küsimustes nõu pidada selle ala asjatundjatega.