Vundament

On teadatuntud tõde, et halvasti tehtud vundamendile korralikku hoonet ei ehita, sest vundament on hoone oluline aluskonstruktsioon ja selle ehitusse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Vundamendi lahendusi on erinevaid ning valiku peab tegema projekteerija lähtuvalt pinnase tüübist, ehitatava hoone suurusest ja materjalide valikust. Väiksemate hoonete (eramud, rida-, paaris- ja väiksemad kortermajad) puhul on enimlevinud lintvundament.

Vundamendi taldmik

Vundamendi taldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Sel juhul ei ole tarvis raketisi ehitada ega teha mahukaid betoonitöid. Piisab sellest, kui vundamendi kaevikupõhi tihendada ja tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Taldmiku plokid laotakse tihedalt üksteise vastu ja vertikaalvuugis segu ei kasutata, ploki peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurvardaid. Üldjuhul piisab, kui pikisuunas panna 3 armatuurvarrast ja ristisuunas võiks armatuuri samm olla 30-40 cm. Fibo taldmikuploki kasutamisel on betooni kulu suhteliselt väike, seetõttu on lihtne betoneerimiseks kasutada valmis kuivbetooni weber S-100, mida kulub 6 L (12 kg) ploki kohta.

Vundamendi müür

Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi müüri võib laduda nii Fibo 3 kui Fibo 5 plokkidest. Plokitüübi valikul on määravaks teguriks seintelt vundamendile langev koormus ja selle arvutab reeglina projekteerija.

Lihtne nõuanne on, et kui kandva välisseina ehitamiseks kasutatakse Fibo 3/200 mm plokke (survetugevus 3 MPa), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks. Paksemat ja tugevamat (nt. Fibo 5/300) ei ole vajadust kasutada, kuigi sellist lahendust kohtab objektidel sageli.

Fibo plokkidest vundamenti laotakse nagu tavalist Fibo seinagi, kuid mõningad erinevused ja soovitused siiski on. Esimene soovitus on vundamendi müüri tihedamalt armeerida ja paigutada armatuur igasse teise horisontaalvuuki s.o. 40 cm järel. Põhjus on selles, et see aitab vastu võtta pinnase tagasi täitmisel tekkivat survet ning seeläbi ära hoida võimalikke pragusid. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, mis asetatakse ladumise käigus horisontaalsetesse vuukidesse mördikihi sisse. Teine soovitus on laduda vundamendi viimane rida Fibo U-plokkidest, mille laiused on samad, mis tavaplokkidel. U-plokid laotakse üksteisega tihedalt kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu perimeetri ulatuses tekiks „renn“, mis armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks piisab üldjuhul 2-3 armatuurvardast läbimõõduga 8-12 mm ja betoneerimiseks sobib betoon weber S-100. U-plokkide eelis betoonvöö ees on see, et ei ole vaja teha eraldi raketist ja betooni kulub oluliselt vähem. See omakorda teeb ehitamise lihtsamaks ja kiiremaks.

Välis- ja siseseinad

Eesti oludes on üheks sobivaimaks välisseina tüübiks soojustatud Fibo sein. Soojapidava seina saamiseks pole otstarbekas kasutada laia plokki – plokk on ikka ainult müürimaterjal ja soojapidavus tagatakse soojustusmaterjaliga (EPS, vill, PIR jne). Soojusisolatsiooniga kihiline kivisein toimib ka ehitusfüüsikaliselt kõige paremini – külmal talvel jäävad nii miinuskraadid kui kastepunkt soojustuse sisse, mitte maja kandvasse konstruktsiooni.

Välisseinad

Maja välisseinte ehitamiseks kasutatakse 200 mm või laiemaid plokke. Ploki laiuse ja tugevuse (Fibo 3 MPa või Fibo 5 MPa) arvutab projekteerija lähtuvalt kandvate seinte vahekaugusest, seintele mõjuvatest koormustest ning seinas olevatest avadest.

Fibo plokkidest välisseinte soojustamiseks sobivad kõik Eesti turul pakutavad soojustusmaterjalid: vill, EPS, XPS, PIR, PUR, Fenool jne. Soojustuse valik ja paksus sõltuvad välisseina lahendusest (õhekrohvisüsteem? tellis? laudvooder? jne) ja soovitavast seina soojusjuhtivust. Välisseina soojusjuhtivus U võiks olla U≤0,20 W/m²K – mida väiksem on U-arv, seda parem on seina soojapidavus. Üks enimlevinud välisseinalahendus on 200 mm Fibo 3 MPa plokist sein + soojustus 200 mm EPS 60 – sellise seina soojusjuhtivus on U=0,14 W/m²K. Kasutades paksemat soojustust ja/või paksemat plokki seina soojapidavus suureneb.

Siseseinad

Siseseinad jagunevad kandvateks ja mittekandvateks seinteks. Kandvad seinad on ette nähtud enamasti vahelae paneelide või talade toetamiseks. Kandvate seinte minimaalne laius on 200 mm ja ploki valik sõltub sellest, kas paneelid toetuvad seinale ainult ühelt või kahelt poolt, seinte omavahelisest kaugusest, avade arvust ja suurusest. Paneelide tugipinna saab teha Fibo U-plokkidest, mis armeeritakse ja betoneeritakse. Mittekandvate vaheseinte ehitamiseks kasutatakse 100 ja 150 mm vaheseinaplokke. Nendel plokkidel on piisav heli- ja tulepüsivus ja laotud seinad on piisavalt tugevad, et nende külge kinnitada kappe ja riiuleid. Mida laiemast ja suurema mahukaaluga plokist sein ehitada, seda paremaks muutub helipidavus ja tulepüsivus. Seina kõrguse määramisel tuleb lähtuda seina saleduse nõudest, mis on H/b≤27 ehk 100 mm plokist võib ehitada kuni 2,7 m kõrguse seina.

Siin on üldised „rusikareegli-soovitused“ plokkide valimiseks maja ehitamisel, kuid alati peab insener seina kandevõimet tugevusarvutusega kontrollima

Ühekordne maja: Lihtsa ühekordse maja, mille seina kõrgus on umbes 2,5 - 3,0 m ja kandvate seinte vahekaugus jääb 6 m piiresse, võib üldjuhul ehitada 200 mm paksustest Fibo 3 ja Fibo 5 plokkidest.
Pooleteistkordne maja: Enamasti sobivad 200 mm Fibo 3 ja Fibo 5 plokid ka 1,5-kordsete majade ehitamiseks. Kui aga esimese korruse kandvad seinad on teineteisest kaugemal kui 6 m, võiks kindluse mõttes esialgse eskiisi teha 250 mm paksuse plokiga.
Kahekordne maja: 200 mm Fibo 3 ja Fibo 5 plokid sobivad reeglina ka väiksemate 2-kordsete majade ehitamiseks. Kui aga kandvate seinte vahekaugus ületab 6 m ja akende laius on >2,5 m, tasuks esimene korrus kohe arvestada 250 mm plokiga. Teise korruse ehitamiseks võivad 200 mm plokid sobida.
Kolmekordne maja: 3-kordse maja seinad võib kavandada nii: esimene korrus 300 mm, teine korrus 250 mm ja kolmas 200 mm plokist.

Seinte ehitamine

Fibo plokkide tapp-liide võimaldab plokke laduda vertikaalvuugis ilma müüriseguta. Plokid tuleb vertikaalvuugis omavahel tihedalt kokku suruda. Horisontaalse vuugi võib laduda nii jaotatud (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga ja ladumise viisi peaks ette andma projekteerija. Kuid siinkohal on ikkagi paar soovitust: vahelae all olevad 1-2 viimast plokirida võiks laduda täisvuugiga, sest seal võivad mõjuda suuremad koondatud koormused (nt. tala) ning sel juhul aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada. Plokkide ladumiseks sobib kasutada müürisegu weber M100/600.

Ladumise käigus tuleb kõiki seinu armeerida. Armeerimiseks sobib kõige paremini bi-armatuur, mida tuleb paigaldada vähemalt igasse viiendasse vuuki, s.o 1 armeeritud vuuk iga kõrgusmeetri kohta. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas (nagu juba öeldud) vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad suured koormused või kui tegemist kõrge ja pika seinaga, kus on palju avasid (aknad, uksed) on soovitatav armeerida tihedamalt, nt. iga kolmas vuuk. Alatest 200 mm plokist tuleb vuuki paigaldada 2 rida bi-armatuuri. Kuigi 100 ja 150 mm plokkidest ei laota kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus samuti armeerida ja mõlema plokilaiuse puhul pannakse igasse neljandasse vuuki 1 rida bi-armatuuri.

Ehitamine talvistes oludes

Talvistes tingimustes kehtivad kõik eelpooltoodud soovitused, ainult ladumiseks tuleb kasutada talvist müürisegu weber M100/600 Talvine, mille kasutamise temperatuur on kuni -10⁰C. Segu tuleb teha sooja veega ja mitte liiga palju korraga, et saaks laduda võimalikult sooja seguga. Härmatisega kaetud ja jäätunud plokke ei tohi müüritöödel kasutada.

Avade sildamine

Seintes olevate avade sildamiseks saab kasutada erineva laiuse ja pikkusega Fibo silluseid, mille laiuse ja kõrguse mõõt on plokkidega samas moodulis. Sillused on armeeritud tooted ja mõeldud kuni 2,5 m avade sildamiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina kasutatakse betoonsillust. Silluse tugipinna pikkus sõltub ava suurusest, kui ava on laiem kui 1,5 m, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Ladumise käigus tuleb jälgida, et silluse alla jääks täisplokk, mitte kitsas ploki riba. Täisplokk jaotab silluselt tuleva koormuse ühtlasemalt müürile ja seeläbi väheneb pragude tekke võimalus.

Kõike eelpooltoodut kokku võttes võib öelda, kivimaja on kindel investeering aastateks, millel on kõrge tulepüsivuse klass ja parem hind järelturul. Hästi ja põhjalikult tehtud projekt on hea lõpptulemuse saavutamise aluseks. Ei piisa ainult arhitektuursetest joonistest, vaid oluline on ka konstruktiivne osa. Selle alusel saab võtta ehituspakkumisi, mis on omavahel võrreldavad ning ehitajal on selle järgi hea ja kindel ehitada. Lisaks hästi tehtud projektile ja materjalide valikule on oluline roll ehituse kvaliteedil, sest heade materjalide valesti või halvasti kasutamine ei taga oodatud tasemel tulemust.

Maja ehitus