Miks vajavad välised betoonpinnad kaitset?

Betoon sisaldab loomulikult mikropoore ja kapillaare, mille kaudu pääsevad konstruktsiooni sisse niiskus ja vees lahustunud saasteained.

Väliskeskkonnas on peamisteks kahjustajateks:

Vesi ja niiskus

Sademed ja pinnavesi tungivad betooni pooridesse ning põhjustavad materjali pidevat niiskumist.

Külmumine ja sulamine

Talvisel perioodil külmub betooni sisse tunginud vesi ning suureneb mahult ligikaudu 9%. Korduvad külmumis-sulamistsüklid tekitavad sisepingeid, mis võivad põhjustada pragunemist ja pinnakoorumist.

Kloriidid ja teesoolad

Teedel, sildadel, parklates ja kaldteedel kasutatavad sulatussoolad sisaldavad kloriide, mis võivad tungida betooni ning kiirendada armatuuri korrosiooni.

Karboniseerumine

Õhus sisalduv süsinikdioksiid reageerib betooniga ning vähendab selle loomulikku leeliselisust. Selle tulemusena väheneb armatuuri kaitse korrosiooni eest.

Kuidas impregneerimine betooni kaitseb?

Impregneerimisvahendid imbuvad betooni pinnakihti ning muudavad kapillaaride seinad vett tõrjuvaks.

Selle tulemusena:

• väheneb vee imendumine;
• kloriidide tungimine aeglustub;
• paraneb külmakindlus;
• väheneb vetikate ja samblike kasv;
• aeglustub karboniseerumine;
• konstruktsiooni eluiga pikeneb.

Oluline on seejuures, et kvaliteetsed impregneerimisvahendid ei moodusta betooni pinnale suletud kilekihti. Betoon säilitab oma hingavuse ning konstruktsiooni sisse sattunud niiskus saab jätkuvalt aurustuda.

CHRYSO lahendus välistingimustes olevatele betoonpindadele

Välitingimustes paiknevate betoonkonstruktsioonide kaitseks sobib hästi PIERI® Early Protec VBA, mis aitab vähendada vee ja mustuse imendumist betooni ning parandab pinna vastupidavust ilmastikumõjudele.

Toode toimib betooni pinnakihis, vähendades kapillaarset migratsiooni ning aidates piirata niiskuse, kloriidide ja teiste keskkonnast pärinevate saasteainete tungimist konstruktsiooni. Samal ajal säilib betooni võime niiskust välja aurustada, mis on oluline Eesti muutlikes ilmastikutingimustes.

Sillad ja viaduktid

Sillakonstruktsioonid on pidevalt mõjutatud niiskusest ja kloriididest. Kaitse aitab vähendada armatuuri korrosiooniriski.

Parklad ja parkimismajad

Sõidukitelt kanduvad pinnale vesi, lumi, soolad ja õlid, mis võivad kahjustada kaitsmata betooni.

Rõdud ja terrassid

Rõdud on sageli kõige suurema niiskuskoormusega betoonkonstruktsioonid eluhoonetes.

Tugimüürid ja müratõkkeseinad

Pikaajaline kokkupuude sademete ja pinnase niiskusega suurendab kahjustuste tekkimise riski.

Betoonelemendid

Tehases toodetud betoonelemendid säilitavad oma välimuse ja omadused kauem, kui nende pinnad on kaitstud juba tootmisprotsessis.

Millal tuleks impregneerimist teha?

Parim tulemus saavutatakse siis, kui betoon on terve, puhas ja kahjustusteta.

Impregneerimist soovitatakse:

• uutele betoonkonstruktsioonidele;
• renoveeritavatele objektidele pärast parandustöid;
• infrastruktuuriobjektidele regulaarse hooldusmeetmena;
• fassaadidele enne nähtavate kahjustuste tekkimist.

Mida varem betoon kaitstakse, seda suurem on saadav kasu konstruktsiooni eluea seisukohalt.

Impregneeritud pinnad vajavad perioodilist hooldust

Kuigi kvaliteetne impregneerimine tagab betoonile pikaajalise kaitse, mõjutavad välitingimustes kaitsekihi toimivust ilmastik, UV-kiirgus ning pinna mehaaniline kulumine.

Eriti tähelepanelikult tasub jälgida pindu, millel toimub regulaarne kasutamine, näiteks:

• kõnniteed;
• välisterrassid;
• parkimisalad;
• sõiduteed;
• logistika- ja laadimisalad.

Pidev jalakäijate liikumine, sõidukite liiklus ning talvine hooldus võivad impregneeriva kihi mõju aja jooksul vähendada. Seetõttu on soovitatav selliseid suure koormusega pindu regulaarselt kontrollida ning vajadusel impregneerimist iga paari aasta järel uuendada.

Kordusimpregneerimine aitab säilitada pinna vett tõrjuvad omadused ning tagab konstruktsioonile jätkuva kaitse niiskuse, külmakahjustuste ja kloriidide eest.

NB! Arvesta mehaanilise kulumisega

Oluline on mõista, et impregneerimine kaitseb betooni eelkõige niiskuse, mustuse ja keskkonnamõjude eest, kuid ei muuda pinda kulumiskindlaks mehaaniliste kahjustuste suhtes.

Parklates, sissesõiduteedel ja muudel pindadel, kus kasutatakse regulaarselt naastrehvidega sõidukeid, ei ole impregneerimine alati parim pikaajaline lahendus. Naastrehvid kulutavad betooni pealmist kihti ning võivad aja jooksul kahjustada ka impregneeritud pinnakihti.

Kui betooni pind kulub või mureneb mehaanilise koormuse tõttu, väheneb ka impregneerimiskihi kaitsev toime. Sellistel juhtudel tuleb arvestada sagedasema hoolduse, kordusimpregneerimise või alternatiivsete pinnakattelahendustega.

Enne lahenduse valikut tasub hinnata objekti tegelikku kasutuskoormust ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga, et valida betoonpinnale kõige sobivam kaitsesüsteem.

Kokkuvõte

Välitingimustes paiknevad betoonkonstruktsioonid seisavad iga päev silmitsi niiskuse, külmumise, kloriidide ja teiste keskkonnamõjudega. Ilma kaitseta võivad need tegurid põhjustada betooni pragunemist, pinnakahjustusi ja armatuuri korrosiooni.

Impregneerimine aitab vähendada vee ja kahjulike ainete tungimist betooni, parandab konstruktsiooni vastupidavust ning pikendab selle kasutusiga. Tulemuseks on väiksemad hoolduskulud, parem välimus ja kauem kestvad betoonkonstruktsioonid ka Eesti nõudlikes ilmastikutingimustes.