Kui metsade mõju liikmesriikide kasvuhoonegaaside bilansi koostamisel arvestatakse, siis miks ei lähe betoontoodete positiivne käejälg arvesse, tuleb küsida Euroopa Standardite Komiteelt (CEN) ja teistelt ametkondadelt, kelle koostatud aruandlusmetoodikaid on kohustatud kasutama ka Eesti Keskkonnaministeerium.
Kuigi betooni puhul on esile toodud justkui suurt CO2 emissiooni, siis selgub uurimisel, et paljude materjalide puhul on need arvutused olnud aastaid puudulikud. Näiteks puidu puhul on jäänud kõrvale ligi kolmveerand (72%) puidu kasvatamise, lõikamise, töötlemise ja utiliseerimisega seotud emissioonidest.
Betooni puhul on aga tihti kõrvale jäänud betooni kogu elukaare jooksul toimuv kõvastumine, sellega kaasnev karboniseerumisprotsess seob atmosfäärist materjali pidevalt uusi koguseid süsihappegaasi. Betoontoodete süsinikku neelava olulise positiivse mõju kohta on teaduslikes publikatsioonides hinnangud olemas, kuid seniajani on nimetatud oluline mõjutegur jäetud välja nii betoontoodete süsinikujalajälje arvutusmetoodikast, kui ka laiemast arvestusest.
Jah, ehitusmaterjalide valiku põhjendamiseks otsitakse argumente reeglina elukaare süsinikujalajälje arvutustest, mis peaks olema hetkel parim tööriist. Pikemas perspektiivis peab dekarboniseerimise mõju betooni-, terase- ja puidusektoris väljenduma ehitiste süsinikuheite vähenemisena elukaare jooksul. Metoodikaid on vaja täiustada, et saaks teha õigeid loodushoiulisi – aga üha enam on need ka teravalt majanduslikud – otsuseid.
Kõik aga ei olegi ainult tsemendis-betoonis kinni. Ehitiste dekarboniseerimisel tuleb prioriteetideks lugeda energiasäästlikkus, pikk kasutusiga ja materjalikasutuse efektiivsus. Seega hoonete süsinikujalajälje vähendamise eesmärgil ei tohiks nende energiakasutuse efektiivsuse eesmärgil ületähtsustada materjalide valikut.
Betoonil on väga oluline roll meie igapäevaelus. Selle tööstusharu järjekindel liikumine süsinikuneutraalse tsemendi tootmise suunas annab võimaluse ehitada kõik uued hooned ning taristuobjektid ohutute, pikaealiste ja kestlikena, mis ongi viis, kuidas olla paremas kooskõlas oma planeedi võimalustega.
Allikas: Betoon 200 artikkel "Kas Eesti betoonehituse tulevik on roheline?", autor Imre Leetma
