Teekond jätkusuutliku ehitustööstuse poole nõuab meie keskkonnamõju selget mõistmist. See eeldab nii usaldusväärseid keskkonnaandmeid kui ka spetsialiste, kes oskavad neid andmeid tõlgendada ja nende põhjal tegutseda.
Selles artiklis vaatlen põhjalikumalt põhimeetodit hoonete ja materjalide keskkonnamõju hindamiseks ja dokumenteerimiseks kogu nende "elutsükli jooksul". Seetõttu nimetatakse materjalide keskkonnamõju hindamist olelusringi analüüsiks.
Ehitustööstus moodustab suure osa riikide koguheitest. Seetõttu on oluline, et ehitustööstuse spetsialistid (arhitektid ja projekteerijad) mõistaksid, kuidas elutsükli analüüse tehakse ja dokumenteeritakse.
Olelustsükli analüüs, mida nimetatakse ka LCA-ks (Life Cycle Assessment), on meetod kaubandusliku toote keskkonnamõjust üldpildi loomiseks. Rahvusvahelises LCA standardis ISO 14040 kasutatakse seda määratlust:
LCA uurib keskkonnaaspekte ja võimalikke mõjusid toote elutsükli jooksul (st hällist hauani) alates tooraine hankimisest kuni tootmise, kasutamise ja kõrvaldamiseni. Üldised keskkonnamõjude kategooriad, mida tuleb arvesse võtta, hõlmavad ressursside tarbimist, inimeste tervist ja ökoloogilisi tagajärgi.
LCA-d võib seega käsitleda toote keskkonnamõju üldpildina, kus selle olelusringi faase hinnatakse vastavalt majanduslikele, inim- ja keskkonnamõjudele (Standard EN15978).
Erinevad faasid koosnevad:
A: Toode ja ehitusetapp
B: Kasutusfaas
C: Elutsükli lõpp
D: Ringlussevõtt
LCA võib olenevalt eesmärgist, saadaolevatest andmetest jne sisaldada kõiki oma elutsükli faase või piirduda nendega. LCA kaasatud faaside ulatust nimetatakse selle süsteemipiirideks. Tüüpilistele süsteemipiiridele on vastavalt nende ulatusele antud oma hüüdnimed. Kolm kõige tüüpilisemat on:
Kui toode koosneb täielikult või osaliselt muudest alamtoodetest, saab nende alamtoodete LCA-sid kasutada liittoote LCA-s. Samamoodi põhineb kogu hoone LCA kõigi materjalide LCA andmetel, millest hoone on valmistatud.
Olelusringi analüüside tulemusi kirjeldatakse dokumentides, mida nimetatakse toote keskkonnadeklaratsiooniks ehk EPD-ks (Environmental Product Declarations). Toote keskkonnadeklaratsiooni väljastab analüüsitava toote taga asuv organisatsioon ja neid kontrollib kolmas osapool.
Tooraine kaevandamine, tootmine ja transport, mis on A-faasis, on üldiselt kliimamõjude seisukohast kõige olulisemad. Kui aga toode vajab kasutusfaasis (faas B) energiat või hooldust, võib sellel olla ka suur mõju keskkonnale. Ja lõpuks on üksikud tooted, mis sisaldavad suures koguses süsinikku ja/või muid keskkonnakahjulikke aineid, millel on seetõttu nende eluea lõpus suurim keskkonnamõju. Seega tuleks LCA-de koostamisel või võrdlemisel võimalikult palju arvesse võtta kõiki etappe.
Materjali kaal on tavaliselt selle keskkonnamõju tugev näitaja. Suur mass tähendab sageli energiamahukamat tootmisfaasi (A1-3), kuid ka transport, paigaldamine (A4-5) ja kõrvaldamine (D) nõuavad rohkem energiat. Lihtne põhjus on selles, et materjali kaal suurendab materjaliga töötamise energiakulusid. Seda tuleb jälgida aga tähelepanuga, sest on mitmeid erandeid, kus kergemad materjalid nõuavad näiteks tootmisfaasis palju rohkem energiat.
Mass ja töötlusaste on seetõttu materjalide keskkonnajalajälje tugevad näitajad. Seetõttu tekivadki uue hoone kliimaeelarve suurimad väljaminekud tavaliselt kandeelementidel.
Suurim osa ehitustööstuse CO2 heitkogustest tuleb meie hoonete kasutamisest. Üksiku hoone enda jaoks on tavaliselt kandekonstruktsioonid kliimaeelarve suurimaks kuluks
Hoone elutsükli analüüs (LCA) on loomulikult väga erinev ja palju suurema keerukusega hindamisvorm.
Sarnaselt ehitusmaterjalile on ka hoone LCA põhjalik analüüs hoone elutsükli faaside kohta. Erinevalt enamikust ehitusmaterjalidest avaldab hoone LCA siiski märkimisväärne osa selle keskkonnamõjust ehitusetapis (B1-B7). Hoone LCA hõlmab suurt hulka andmeid ja teavet, kuna arvesse tuleb võtta hoone elutsükli kõiki faase, sealhulgas energiatarbimist, veetarbimist, kõiki materjale, jäätmeid ja transpordiheitmeid.
Ka materjalide keskkonnamõju osas saab kõige olulisemaks analüüsitasemeks kogu hoone olelusringi analüüs. Materjale saab kasutada mitmel viisil, mis võib vähendada hoone üldist keskkonnamõju. Nt. akende ja isolatsiooni nutikas kasutamine võib säästa energiataset ja isegi mõnel juhul säästa radiaatorite arvelt. Efektiivsemate või tõhusamate materjalide kasutamine võib seega aidata vähendada hoone üldist keskkonnamõju, hoolimata sellest, et need suurendavad antud paigaldise või funktsiooni mõju.
Artikli autor Morten Roar. Berg
Morten kirjutab jätkusuutlikkusest ehitustööstuses ning tegeleb Taani Saint-Gobainis äriarendusega