Korstnast pottsepa pilgu läbi

Ajateljel vaadeldes saab korstnad jagada alljärgnevatesse kategooriatesse: 

• Kuni aastani 1920 ehitatud korstnad, mis on laotud korstnajalast pitsini põletatud savist täistellistest, sideaineks eluruumides savi või lubimört, korstna külmades osades lubimört, harvematel juhtudel kasutati korstnapitside puhul ka tsementmörti. Saartel ja Lääne-Eestis võib leida ka paekivist ja dolomiidist laotud korstnaid.
• 1920–1944 jätkus savitelliste kasutamine, kuid korstnaotste ladumisse lisandusid veel valatud tsement- ja silikaatkivid. 
• 1944–2008 oli valdavaks korstnamaterjaliks hoone soojas ja kuivas osas savitellis, korstnapitside ladumisel kasutati enamasti silikaattellist. Aastail 1950–2000 paigaldati ka teatud hulk valatud moodulitest korstnaid, kuid sellised lahendused olid pigem erandlikud. 
• 2000ndate alguses hakkasid üha enam esile kerkima keraamilised plokkmoodulkorstnad ning ühe- ja mitmeseinalised metallmoodulkorstnad. Samuti kombineeritud lahendused, kus savitellistest laotud korstnasse paigaldati metall- või keraamiline lisahülss. 

Viimase paarikümne aasta jooksul on ülalpool kirjeldatud korstnatüüpide osakaal stabiilselt suurenenud, hinnanguliselt jääb käsitööna erinevatest tellistest ehitatud uute korstnate maht 1/5 juurde ning ilmselt väheneb ajas veelgi. Küll aga ei saa üle ega ümber juba olemasolevate telliskorstnate renoveerimisest ja rekonstrueerimisest. Kultuurimälestiste ja ajalooliste objektide puhul lisandub veel ka restaureerimine, mis nõuab konkreetse kuju ja ajastutruu ilme säilimist.

Juhul kui telliskorstnal on oluline säilitada kogu ulatuses tema esialgne väliskuju, kuid inimeste kütmisharjumused on muutunud või vanad kütteseadmed on asendatud uute ja kõrgema kasuteguriga kütteseadmetega, millel on madalamad väljundgaaside temperatuurid, on mõistlik korstnalõõr seestpoolt hülssida või renoveerida vastava seguga. Ka peab arvestama, et silikaatkividest laotud korstnaosa tuleb seestpoolt hülssida, et suitsugaasid ei puutuks kokku silikaattellistega.

Kindlasti tuleb peale remonttöid paigaldada korstnale ajastutruu sademekate, mida rahvakeeli kutsutakse ka vihmamütsiks. Juhul kui telliskorsten läbib külma pööninguosa, võib sellele paigaldada lisasoojustuseks kivivillaplaadid, mille tuletundlikkusklass on A1, paakumistemperatuur vähemalt 600 °C ning erikaal alates 100 kg/m³. Kivivilla plaadid peavad olema kinnitatud selliselt, et neid saab eemaldada korstna välispinna seisukorra kontrollimiseks. Tellismääritiskorstnate ladumisel peab jälgima põhimõtet, et korstna kuumenev osa laotakse elastse seguga ning sademete ja külmumistsooni jääv korstnaosa niiskuskindla ja jäigema seguga.

Artikli autor:

Mati Malm

MTÜ Eesti Pottsepad