Kütteseadmete rikkest sai 2022. aastal eluhoonetes alguse 22 ja mitteeluhoonetes 21 tulekahju.
Küttesüsteemi riketest alguse saanud tulekahjud olid seotud enamasti katkise/kulunud küttesüsteemi kasutamisega (mõrad, praod küttekolletel, katkine koldeuks).
Tahma süttimine suitsulõõris tõi kaasa kaks tulekahju eluhoonetes ja ühe tulekahju mitteeluhoones. Tulekahjuks loeb päästeamet sündmuse siis, kui kaasneb varaline või inimkahju. Eelmisel aastal ükski inimene õnneks tahmapõlengust alguse saanud tulekahjus ei hukkunud. Sellegi poolest, üks kõige sagedamini esinev tulekahjuohu tekkepõhjus on seotud eelkõige tahmapõlengutega. 2022. a oli kokku 134 tulekahjuohuga tahmapõlengut eluhoonetes ja seitse mitteeluhoonetes.
Kõige sagedasemaks küttesüsteemi puuduseks on see, et küttesüsteem on katki, amortiseerunud. Väga sage puudus on erinevate küttesüsteemi osade ebapiisav ohutuskaugus puitkonstruktsioonidest või muust põlevmaterjalist.
Küttesüsteemist alguse saanud tulekahjude üheks levinumaks põhjuseks on puudulik ohutuskuja ehk seadmete ja paigaldiste ohutu vahemaa põlevmaterjalini.
Laiapindset, erinevaid osapooli kaasavat arutelu vajaks kindlasti see, miks nii paljude küttesüsteemide Fibo moodulkorstna näidis jalamist korstnapitsini. puhul on probleeme ohutuskujadega (see on ilmnenud nii küttesüsteemide portaali andmetest kui ka päästeameti tulekahjude andmete analüüsist) – kas probleem tuleneb sellest, et süsteeme ei ole ehitanud spetsialistid; seadmed on paigaldatud paigaldusjuhiseid eirates; hilisema kasutuse käigus on omaalgatuslikult muudatusi/ümberpaigutusi tehtud –, ja mida nende probleemide osas oleks võimalik ette võtta.
Viimaste aastate andmeid vaadeldes on küttesüsteemist alguse saanud tulekahju eel 78 protsenti eramajade küttesüsteemidest hooldamata. Põlenud majapidamishoonetest (enamasti saunad) oli korsten ise pühitud vaid üksikutel juhtudel, korstnapühkija ei olnud käinud üheski (vaadeldud perioodil). Samuti on selgunud, et küttesüsteemist alguse saanud tulekahjude järel ei kutsunud elanikud korstnapühkijat küttesüsteemi olukorda hindama. Tahmapõlengu järel kutsuti korstnapühkija vähem kui pooltel kordadel.
Tahma süttimine ja põlemine korstna lõõris on väga ohtlik, kuna temperatuur lõõris võib tõusta 1000-st kraadist kõrgemale, mistõttu võib korsten tõsiselt
kahjustada saada ning tuli muudesse konstruktsioonidesse edasi levida.
Mõned näited ohutu kaugusega seotud probleemidest:
- Leiliruumis saunakerise suitsutoru kaugus põlevmaterjalini ei ole piisav.
- Saunakerise suitsutoru kaugus põlevmaterjalist ei ole piisav.
- Saunakeris on paigaldatud puitpõranda peale.
- Pööningul sarikate kaugus korstnast on umbes viis sentimeetrit, vahele pandud mineraalvill.
- Korstnajalal pööningul sarikad liiga lähedal.
Näiteid puudustega korstnas/korstnalõõris:
- Ühes korstnalõõris on elektrikaabel.
- Kamina korstnalõõri põhjast puudub puhastusluuk.
- Kamina korsten ülemisel korrusel kaetud tapeediga.
- Pööningul puudub korstna ümber nõuetekohane katik/läbiviik isolatsiooni ja käigutee ning korstna vahelt.
- Ahju korstnalõõrist puudub võimalus tahma väljavõtmiseks, tarvis on paigaldada korstnasse eraldi puhastusluuk.
- Korstnapõhjad ummistunud/korstnapõhi puudu.
- Korstna külge on kinnitatud soojuspumba ventilaator ja antenn.
- Kütteseadme suits on juhitud ventilatsioonikorstnasse.
- Korsten ei ole piisavalt vaadeldav ja korstna vastas on põlevmaterjalid.
- Köögimööbel kinnitub korstnale.
- Saunamajas on puitsein vastu telliskorstnat, puudub
ohutuskuja.
Tulekahjudest enamiku tekkepõhjus oli seotud ebapiisava ohutuskujaga, mida esineb kõikides tekkepõhjuste kategooriates. Järgnevalt mõned näited:
- Tahmapõlengust ei oleks tekkinud tulekahju, kui põlevmaterjal poleks korstnale liiga lähedal olnud.
- Kütteseade on paigaldatud põlevmaterjalist seinale liiga lähedale.
- Katkise kütteseadme kasutamisel lendunud sädemed sattusid liiga lähedal olnud põlevmaterjalile.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et päästeamet tunneb muret seetõttu, et küttesüsteemid on hooldamata, korstnapühkijad käivad liiga harva, abihooned on peaaegu täielikult hooldamata. Probleemiks on ohutu kaugus, küttesüsteemid on ehitatud puitkonstruktsioonidele liiga lähedale. Korstnapühkimise sagedus peab välistama tahmapõlengud ning küttesüsteemide rajamisel või paigaldamisel tuleb kaasata spetsialist.
Lisaks teavitamisele ja koolitamisele viib päästeamet läbi kodunõustamisi. 2022. aastal külastasid päästjad üle 22 000 majapidamise, muu hulgas hinnati ka küttesüsteemide seisukorda. Ainuüksi 2022. aastal tehtud kodunõustamiste käigus tuvastati 1848 kodus küttesüsteemidel puudusi. Korstnapühkijad hindasid eelmisel aastal ohtlikuks 2073 küttesüsteemi.
Märkamisele ja nõu andmisele lisaks abistab päästeamet abivajajaid ka praktilisemal viisil. 2022. aastal tehti päästeameti projekti «Kodud tuleohutuks» käigus tuleohutumaks 255 kodu üle Eesti.
Päästeameti ja kohalike omavalitsuste ühine kodude tuleohutuks tegemise projekt sai alguse 2018. aastal. Projekti eesmärk on tagada tuleohutus kodudes, mille elanikud toimetulekuraskuste tõttu ennast ise aidata ei saa: ennekõike lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed.
Toetust vajavad kodud selgitatakse välja päästeameti ja omavalitsuste koostöös – päästjad hindavad kodunõustamise käigus kodu tuleohutuse seisukorda ja omavalitsus elanike abivajadust. Praeguseks on projektist saanud abi 2052 kodu üle kogu Eesti.
Artikli autor:
Tuuli Taavet, Päästeamet