Õiged plaatimise töövõtted märja ruumi ehitamisel või renoveerimisel

Vannitubade, pesuruumide ja teiste märgade ruumide ehitamine ning renoveerimine on tavapärasest tehnilisem ja keerulisem. On teada, et plaadistuse alla kogunev niiskus tekitab tervisele kahjulikku hallitust, ebameeldivat lõhna ning lõhub konstruktsiooni.

Et saavutada märja ruumi ehitamisel hea ja kauakestev tulemus peab kindlasti erilist tähelepanu pöörama aluspindade ettevalmistamisele, veetõkkekihi paigaldamisele ning ka kindlasti korrektsele plaatimisele ja vuukimisele.

Mida silmas pidada aluspinna ettevalmistusel?

Märja ruumi põrandad on reeglina betoonist või spetsiaalsetest käsitasandusegudest (nt. webervetonit 5000; weberfloor 6000). Soovituslik on kasutada viimaseid, sest need tooted on välja töötatud antud olukordadesse ja korrektsete kallete andmine on üsna lihtne. Enamasti on ka sääraste käsitasandussegude kuivamisajad kordades lühemad, mis tähendab, et järgnevate tööetappidega saab kiiremini jätkata.

Jälgida tuleb, et kalded on tagatud kogu põrandapinna ulatuses suunaga trapi poole. Kindlasti sõltub kallete suurus olukorrast, kuid üldjuhul peaks olema need põrandal suhtega 1:100-le ning trapi ümber 1:50-le. Korralikult tehtud kalded välistavad vee vales suunas liikumise.

Korralik veetõkkekiht tagab kindlustunde

Enne veetõkkemassi paigaldamist tuleb aluspind korralikult tolmust puhastada ning kruntida. Sobiv kruntaine tuleb valida vastavalt aluspinnale, millele hakatakse veetõkkekihti paigaldama.

Imavatel aluspindadel (valatud betoon, kästasandussegud, krohvid jmt) on sobilik kasutatakse kruntainet weber.prim 811.
Mitteimavatel (vana plaadistus, metall, poleeritud betoon) weber.prim 804.

Veetõkke kihi paigalduse juures on peamine, et paigaldatav plaadistuse alune veekindel kiht saaks katkematu, mis tähendab, et kogu ruumi ulatuses tuleb antud kiht omavahel siduda. Selle tagamiseks on oluline enne laus veetõkkekihi paigaldamist armeerida kõik ohukohad, milleks on trapid, torude läbiviigud, sein-seinaga ning sein-põrandaga ristuvad nurgad. Kogu märja ruumi ulatuses olev veetõkkekiht on alati soovitatav kanda pinnale kahes kihis ning materjali kanda pinnale pigem rohkem, sest veetõkked on väga suure mahukahanemisega kuivamisjärgselt. Kuna kihipaksusel üldised normid puuduvad siis tuleb kindlasti järgida materjali tootja poolseid juhiseid kulunormi või soovitusliku kihipaksuse osas ( nt. Weberi veetõkke weber.tec 822 soovituslik kulunorm on 1,2 kg/m2, mis tagab orienteeruvalt kihipaksuse 0,5 mm).

Mida jälgida plaatimistööde juures?

Plaatide paigaldamine veetõkkele on samuti mõnevõrra tavapärasest keerukam, sest tuleb jälgida, et tööde käigus ei kahjustata eelnevalt paigaldatud veetõket. Samuti ei saa seda tööd teha päris tavaliste plaatimissegudega. Selle jaoks on vaja kasutada kõrge nakketugevusklassiga ning tavapärasest oluliselt elastsemat (S1- elastsusklassile vastav) plaatimissegu. Väga hea ja kindel valik veetõkkele plaatimiseks Weberi segudest on weber Extra Fix, mis on eriti elastne ja väga hea nakketugevusega plaatimissegu.

Vuukimine

Vuukimine võetakse ette peale plaadisegu täielikku kuivamist (2-3 päeva peale plaatimist). Tööetapp ise on tänapäevaste toodetega üks lihtsamaid. Esmalt surutakse segu tugevalt vuuki ja paarikümne minuti möödumisel, kui vuugitäide enam sõrme külge ei hakka, pestakse üleliigne osa pehme ja niiske käsnaga plaadistuselt maha.

Vuugisegude valimisega on mõnevõtta lihtsam kui plaadisegudega, kuna vannitubade ja pesuruumide juures ei ole üldjuhul tegemist kangete kemikaalide või väga ebastabiilse pH tasemega nagu nt basseinides või aurusaunades. Seetõttu sobivad sinna väga edukalt nn tavavuugisegud, nagu weber classic grout või weber rapid grout. Nõudlikumad olukorrad (suurema keemilise- ja mehaanilise koormusega kohad) saab lahendada 2-komponentse epoksü-vuugiseguga weber epox easy.